Ülesanded

Ülemkohus kasutab ülimat kohtuvõimu tsiviil- ja kriminaalasjades ning teostab õigusemõistmist oma tegevusvaldkonnas. Ülemkohtu keskseimaks ülesandeks on luua pretsedente sellistes küsimustes, milledele seadus ei anna selget vastust. Pretsedentidega antakse õigusjuhiseid tulevaste samalaadsete õigusvaidluste puhuks ja püütakse kindlustada, et kohtuorganid kogu riigis tõlgendaksid seadust ühtemoodi.

Ülemkohtusse võib edasi kaevata ringkonnakohtute lahendeid, alamkohtute maakohtu funktsioonis antud lahendeid ning mõningaid turukohtu ja kindlustuskohtu lahendeid. Kaebuse menetlusse võtmise eelduseks on, et ülemkohus annab muutmisetaotlejale edasikaebamisloa.

Pretsedendi iseloomuga küsimustes võib juba alamkohtu lahendite muutmist taotleda otse ülemkohtult. Ka sel juhul on eelduseks, et ülemkohus annab edasikaebamisloa.

Juhul, kui ringkonnakohus on andnud lahendi esimese kohtuastmena, võib üldjuhul ülemkohtusse edasi kaevata edasikaebamisluba taotlemata.

Ülemkohus lahendab ka erakorralist muutmisetaotlemist käsitlevaid kohtuasju. Ülemkohus võib tühistada või kustutada kohtute lõplikke ehk jõustunud lahendeid kohtumenetlusseaduse 31. peatükis märgitud alustel. Ülemkohus võib ennistada asjaosalisele ületatud tähtaja.

Ülemkohus teeb esildisi Vabariigi Presidendile armuandmise küsimustes ning justiitsministeeriumile kurjategijate välismaale väljaandmist puudutavates küsimustes. Ülemkohus teeb taotluse alusel Vabariigi Presidendile esildisi parlamendi poolt vastuvõetud seaduste ning Ahvenamaa maakogu poolt vastuvõetud maakonnaseaduste kohta. Ülemkohus võib ka omal algatusel teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku seaduse sätestamiseks või muutmiseks. Ülemkohus võib lisaks teha avaldusi seaduseprojektide kohta.

Ülemkohtu ülesanded sätestatakse põhijoontes Soome Konstitutsioonis, ülemkohtuseaduses ning kohtumenetlusseaduses. Ülemkohus on kehtestanud ka oma kodukorra.

Haldusõiguse küsimustes teostab kõrgeimat otsustusõigust Kõrgeim halduskohus.