Ülemkohtu menetluslubade süsteem

Menetluslubade süsteemi kehtestamine muutis oluliselt ülemkohtu positsiooni kõrgeima kohtuasutusena. Kolmest kohtuastmest koosnev muutmisetaotlemissüsteem muutus kaheastmeliseks, madalama kohtuastme lahendit on reeglina õigus vaidlustada ainult ühes kohtuastmes. Ülemkohus muutus selgelt pretsedentlahendikohtuks ja ringkonnakohtud muutusid peaaegu kõikides kohtuvaidlustes lõplikuks kõrgeimaks kohtuastmeks. Menetluslubade süsteem kehtib ka erikohtute lahendite osas.

Menetlusloa andmise alused

Menetlusloa andmise eeldused on sätestatud kohtumenetlusseaduse 30. peatüki 3 § lõikes 1. Selle kohaselt võib ülemkohus anda menetlusloa ainult järgmistel alustel:

  1. seaduse kohaldamise seisukohast muude samalaadsete juhtumite korral või kohtupraktika ühtlustamiseks on tähtis saata asi ülemkohtule lahendamiseks (pretsedentlahendialus)
  2. asjas on toimunud selline protsessi- või muu viga, mille põhjal lahend tuleks seaduse kohaselt tühistada (tühistamisalus)
  3. menetlusloa andmiseks on muu mõjuv põhjus (mõjuva põhjuse alus).

Menetlusloasüsteemi eesmärgiks on võimaldada ülemkohtul keskenduda kohtupraktika suunamisele. Seega on pretsedentlahendialus seaduses märgitud menetlusloa alustest kõige tähtsam. Pretsedentlahend võib seonduda "seaduse kohaldamisega muudel vastavatel juhtudel" või "kohtupraktika ühtlusega". Esimesel mainitud juhul antakse õigusjuhiseid tulevaste samalaadsete kohtuvaidluste puhuks. Viimasel juhul soovitakse, et õigusjuhis suunaks madalama astme kohtute ebaühtlast või ülemkohtu lahendipraktika vastast õigusemõistmist. Pretsedentlahendi alusel antud menetlemisloa eelduseks on alati see, et asja lahendamisel ülemkohtus on üldist õiguslikku tähendust.

Tühistamisalust ja mõjuva põhjuse alust rakendatakse praktikas harva. Menetlemisluba eespool märgitud alustel tuleb kõne alla eelkõige juhtudel, kui tekib vajadus korrigeerida selgelt ebaõigeid, põhjendamatuid või ebaõiglasi lahendeid.

Menetlemisloa andmise küsimus lahendatakse menetlemisloa taotluse põhjal. Menetlemisloa taotluses tuleb märkida, kas luba tuleks anda pretsedentlahendi alusel, tühistamise alusel või mõjuva põhjuse alusel. Lisaks tuleb esitada need põhjused, millede põhjal taotleja leiab, et menetlemisloa andmiseks on olemas tema poolt esitatud alus. Seega tuleb menetlemisloa nõuet põhjendada.

Erakorraline muutmistaotlus

Ülemkohus võib tühistada või kustutada kohtu lõpliku ehk jõustunud lahendi või ennistada kaotatud tähtaja kohtumenetlusseaduse 31. peatükis sätestatud alustel.

Kaebustele ning kohtuotsuse tühistamist ja kaotatud tähtaja ennistamist käsitlevatele taotlustele on kehtestatud eraldi tähtajad, mis vahelduvad olenevalt asja iseloomust ja kaebuse esitamise alusest.

Jõustunud lahendi teistmine ja kaotatud tähtaja ennistamine on erandlikud menetlused, mis eeldavad seaduses sätestatud väga karmide aluste olemasolu.

Kohtuotsuse teistmist saab ülemkohtult taotleda ainult juhul, kui taotluse on koostanud advokaat, avalik õigusabistaja või loa saanud protsessiabistaja.

Taotlus tuleb esitada kirjalikult, ja selles tuleb märkida nõude alused ning need tõendid, millel nõue põhineb. Taotlusele tuleb lisada nõude objektiks olev lahend ja need kirjalikud tõendid, milledele selles viidatakse.

 
Julkaistu 30.3.2015