Protsess ülemkohtus

Nendes kohtuasjades, milles muutmise taotleja vajab ülemkohtusse edasikaebamiseks menetlusluba, tuleb asja menetlemisel eraldada kahte faasi, menetlusloafaas ja peaasja lahendamisfaas. Menetlusloa andmise küsimus lahendatakse 1–3-liikmelises koosseisus referendi esildise alusel. See tähendab, et menetlusloa andmise küsimuse otsustab 1–3 liiget referendi esildise ja lahendiettepaneku alusel. Juhul, kui menetlusloa taotlus jäetakse rahuldamata, lõpeb asja menetlemine sellega ja ringkonnakohtu lahend jääb püsivaks.

Kui menetlusluba antakse, lahendatakse peaasi ehk kassatsioonkaebuses esitatud nõuded viieliikmelises kolleegiumis. Ülemkohus annab ka peaasjalahendid esitluse põhjal, mis tähendab seda, et referent valmistab asja ette ja vastutab selles osas antud lahendi eest. Ülemkohtu lahendi andmiseks uuritakse, lisaks dokumentidele ja seadustele, muuhulgas kohtupraktikat, seaduste eeltöid ja õiguskirjandust.

Kui menetlemisel olev küsimus on põhimõtteliselt tähtis või kui ülemkohus soovib muuta varem antud pretsedentlahendit, lahendatakse asi tugevdatud kolleegiumis (11 liiget) või plenaaristungil (kõik liikmed). Õigushaldust käsitlevad küsimused, muuhulgas kohtunike nimetamisettepanekud, otsustatakse plenaaristungil.

Ülemkohtu referendid, kes on ametinimetuselt kas kohtusekretärid või referentnõunikud, valmistavad ülemkohtus menetlemisele tulevad asjad ette ja esitlevad need istungil. Referendid hoolitsevad suures osas ka kontaktipidamise eest asjaosalistega ja vastutavad üldiselt kohtuprotsessi välise kulu korraldamise ja asjaosalistele tehtavate protokollide ettevalmistamise eest. Referendid spetsialiseeruvad teatud määral eri õigusvaldkondadele.

Ülemkohtus lahendatakse asjad üldjuhul kirjaliku materjali põhjal. Ülemkohus võib aga sooritada ka suulisi arutamisi, kus kuulatakse asjaosalisi, tunnistajaid ja spetsialiste isiklikult. Suulised arutamised on ka publikule avatud. Ülemkohus võib pidada ka ülevaatuse, näiteks tutvuda kohtuprotsessi objektiks oleva kohaga.